Priit Suitslepp ja 12 Stars Springfield Missouris
Tere kauged eestimaalased.
Tänaseks on pool aega USAs juba veedetud ning pool aega on veel ees. Loodetavasti on see teine pool veel magusam ja viljakam kui esimene. Toimunud on suured muutused: Anni ja Aive said elukohta vahetada. Pühapäeva pärastlõuna möödus puhkamise asemel hoopis mööblit tarides:). Karul (Tanel Karu) on uus auto. Ta sai selle parima hinnaga ja tegemist on autoga, mis teised poisid kadedaks ajab: kõige uuem, tervem ja säravam. Uhke värk!
Nädala jooksul sai ka erinevaid situatsioone näha: Marek oli tunnistajaks kuidas emaga rääkides lind lihtsalt maja akna puruks lendas. Kõigi kolme, nii ema, Mareki kui linnu ehmatus oli muljetavaldav. Anni sai see nädal teada, mis tunne on, kui ema teda taga ajab, et raamatuid osta. Thomas ja Tõnis mängisid vahvat mängu, kus nad iga maja ukse taga vahetasid esemeid ("Bigger and better"). Andsid naabri asja edasi ja küsisid midagi asemele (midagi, mis oleks suurem ja parem kui naabri antud asi). Tõnis sai endale binokli-- sellega on maru hea country alal töötada, siis on kohe näha, kui järgmine maja on. :) Thomas sai endale õhtu lõpuks videomaki. Ka see on kasulik. Vist...:) Karu suutis oma rinnalihastega keskkooli tüdrukuid hullutada. Nimelt oskab ta neid liigutada nagu Baywachis ja pärast sitdowni tahtsid perekonnad isegi pilti teha, et temas mälestus jääks. Vot sellised poisid on meie orgis. :)
Järgmine nädal saab töötada selle nimel, et kätte maksta eelmise koogi eest. Kaotajad saavad taaskord vahukoore maitset tunda oma silmades ja võitjad saavad pärast hea õnne korral ka tüki kooki.
Päikest ja vikerkaari,
Anni
Kaarel Kork ja Flowers Oregonis
Sel pühapäeval käisime Grants Passis Jetboat’idega jõel sõitmas (selline väiksem laevake oli). Meid sõidutas päris huvitav giid. Lõpuks olid enamus läbimärjad, aga saime ka päris palju teada sealsest ajaloost, loomadest, lindudest- selline hariduslik hommikupoolik:D. Sealne vaade ja kaljud kahel pool jõge olid suurepärased – nagu oleks umbes mõned tuhanded aastad ajas tagasi rännanud ja sealt kalude tagant tulevad kohe mingid pärismaalased välja, et oma saak kinni püüda:D- jap, ettekujutlusvõime on tohutu:D
Eelmisel nädalal oli kõigil võimalus võita auhind oma valitud kallile inimesele. Selleks tuli teha parim nädal ja koguda rohkem kliente kui eelmistel nädalatel. Selleni jõudis möödunud nädalal meie kallis Katrin, kes pühendas auhinna oma isale. Pühapäeval käisime (Katrin ja Kadi) perega söömas. Nüüd kujutage ette, et olete Pepsi omanik ühes USA linnas. Teie kodu kõik külmkapid on ääreni täis pepsikoolat ning viie minuti kaugusel asuvas company hoones on ilmselt miljoneid purke Pepsit. Ja te lähete välja sööma ning ikkagi OSTATE sealt pepsit:D Selline on meie elu siin. Coca-colat me ilmselgelt enam ei tunnistaJ Nii nagu meie pere ei käi söömas restoranides, kus serveeritakse Coca-colat.
Annika ja Doris on endiselt Grants Passi kaunitarid. Nad saavad iga päev komplimente, telefoninumbreid...Nemad aga on niivõrd töötamisele orienteeritud, et lõbutsemiseks võtavad nad aega ainult pühapäeval, et teiste org’i liikmetega suve nautidaJ Uue nädala võistlus on taas sitdownide peale. Kes istub kõige rohkem peredega maha. Auhind kaotajale - PIE IN THE EYE:D. Ehk siis Revange Pie. Võistlevad omavahel Kaarel ja Priit VS Katrin ja Tõnis. Kadi ja Jan VS Ken, Annika, Doris.
HEA NÄDAL TULEB!!!
Katrin ja Kadi
Hans Kullama ja org ''Bringing home the bacon'' Utahs
Hei Utah'st ''Bringing home the bacon''orgist!!!:)
Tervitusi kuumalt maalt, kus kõik sulame nagu lumememmed!
Ülevaade kuuendast nädalast. Nädal iseenesest oli huvitav, kellel emotsionaalseid kõikumisi, kellel suuri numbreid. Kui eelnevatel nädalatel sai palju kooki, siis see nädal sai palju soodasid ja komplimente kollektitud. Iga nädal saame ikka midagi juurde:)
Selle nädala tippsündmused siis järgmised: Maria ükspäev sattus ühe ukse taha koputama, kus esialgu tuli kohe jälle: ''Tule hiljem, kui naine ka kodus''. Mis seal ikka Maria ootas kenasti õhtu ära ja läks siis uuesti. Tagasi minnes oli aga suureks üllatuseks, et 'ema' ei olegi naissoost seekord, tuli välja, et geipere ühe lapsega. Eks muidugi 'ema' käitus nagu ema ikka, jalg üle põlve ja peene häälega '' so what you got?''. Poeg oli kenasti huvitatud ka ja palus kõvahäälega, et 'ema' ostaks. Lapse soov täideti.
Hansul seekord ei jäänud kuidagi naer pidama ja demo lihtsalt ei olnud kerge tulema, kui raamatuid näidates ema seljataga kaks isast koera üksteisega 'lõbutsesid'. Sai siis oma selle ühe naerukorra kirja, 11 veel (Chris Adams ütles kord ju, et täiskasvanud inimene peab päevas 12 korda südamest naerma, et päeva koguse täis saaks).
Kristin seekord leidis pere, kes pakkis talle päevaks suure karbi süüa kaasa ja pakkus varianti, et me terve oma tiimiga nende juurde grillima ja puhkama saaksime minna. Kena pakkumine oli ka see, et kui soovime pesapalli vaatama minna, siis andku me teada, saame ehk tasuta piletid.
Tambet nagu ikka on meie üks säravamaid tähti; teda followdes on kõigil kohe päev parem ja rõõmsam. Emad ei suuda vastu panna tema naerule ja langevad.
Kusti eelmine nädal oli siis nii korralik, et seekord sai kena diiliga auto osta, $450. Väga tubli, paneb kõiki ülejäänud oma tiimi FY'e pingutama.
Sellel pühapäeval käisime siis Salt Lake City Temple Square'l. Hans sai ühendust ühe Alumniga, Michael'ga, kes organiseeris meile seal väikese ekskursiooni. Peale seda tegime lähedal pargis kena väikese pikniku ja rääkisime Michael'i suvedest bookfieldil. Palju oli kõrvataha panna.
P.S: siin veel linke meie PIE-IN-THE-EYE võistlusest:
http://www.youtube.com/watch?
http://www.youtube.com/watch?
http://www.youtube.com/watch?
http://www.youtube.com/watch?
http://www.youtube.com/watch?
Parimat peredele ja sõpradele!
Kirjatuvi Anu Utah'st.
Rivo Toomsalu ja organisatsioon On Fire Põhja Alabamas
Heya from Alabama!
Tervitused kuumast Floridast!
see ya,
No comments:
Post a Comment