Algamas on 10. töönädal - heategevusnädal, millega toetame Aafrika peresid. Meile avaneb imeline võimalus anda oma osa siin USAs tööd tehes kellelegi, kes on meist nii kaugel, kuid kelle jaoks meile nii väiksena tunduv abi tegelikult palju rohkem tähendab.
Algava nädala heaks ettevalmistuseks kosutasime end täna orgiga burgerite ja basseiniga Southwesterni alumni Jeremy Adamsi juures. Tegemist on veel endiselt ukselt uksele tegeleva kindlustusmüüjaga (kindlustusharu Family Heritage on osa Southwesterni kompaniist ning koondab endas hulgaliselt endisi raamatumüüjaid), kes oma tudengiaastatel samuti kolmel suvel raamatuid müüs. Jeremy võõrustas meid oma kaunis kodus Gardendales, kus lisaks basseinile saime kuulda ka tema enda omaaegsetest seiklustest bookfieldil. Toredaid juhtumisi, nalju ja innustust saime palju ning nädal tõotab selle võrra veel vahvam tulla. Lisaks Jeremyle oli toredaks uudiseks ka see, et üks meie esimese aasta tudengitest, Evert Alba, valiti järgmise aasta student manageride sekka. Seega - nüüd on veel rohkem motivatsiooni pingutada, et järgmisel aastal teistele tudengitele samuti eeskujuks olla!
Lendame peale ja teeme head!
Tervitades,
Helena
Hans Kullama ja Bringing home the Bacon Utahas
Tere tere kallis Eestimaa rahvas, sõbrad ja tuttavad!
Üle pika aja kirjutan teile mina, uudisteankur Tambet Tallo:) Lühike kokkuvõte siis lõppenud 9ndast müüginädalast. Suvi on lennanud linnutiivul, kuid ilmad on endiselt kuumad, 35 celsiust, päikese käes ulatub 40 kraadini siin West Valley orus, Salt Lake linnaku lähistel. Suurim muutus võrreldes suve algusega on, et nüüd läheb juba varem pimedaks, kottpime on juba kella 9 ajal, see tähendab, et tuleb rohkem appointmente pimedaks ajaks teha, inimesed kardavad ju pimedas pätte:) Eelmisel pühapäeval käisime mägedes, seal oli ikka päike teravam, ma ei pannud tähelegi aga põletasin oma näo ära ja Annal koorus nahka langevarjusuuruste tükkidena. Lõbus. Tööd on juba niimodi tehtud, et alustada 7.30 ja lõpetada 22.00 on juba rutiin, ei ole sellest midagi erilist rääkida. Kuidas siis töö läheb? Ikka hästi, sellel nädalal oli meie organisatsioonist kunn Kristin. Ta tegi parima nädala presentatsioonide ja suve parima nädala ka müügis. Tubli! Temalt ka naljakas lugu. Kristin istus pereemaga maha, kellel oli parasjagu 10 last (siin Utahis on see normaalne sest mormoonidel nii kombeks et iga aasta uus laps). Kristin siis rääkis kuidas raamatud töötavad ja kuidas lapsi aitavad. Enamus lapsi istus ümber Kristini ja ema ka nende seas, aga paar last oli omaette pesapalli mängimas. Tegelikult see võib olla isegi väga naljakas pole, aga ideepoolest virutas üks poistes pesapalli niiviisi teele et Kristin sai sellega näkku. Tema jutu järgi valus polnud, aga ehmatas ära (pisara võttis ikka silma). Loo moraal, et alati tuleb kõik lapsed presentatsiooni kaasata.
Hans kullama, meie juht ja liider on ka ikka vägev mees, ta töötab tublisti ja oma esimese piirkonna on läbi töötanud, nüüd juba uues piirkonnas teiselpool valley piire, teiselpool mägesid Tooeles. Tal selline vägev koht, kus palju teisi müügimehigi tööd tegemas. Hans rääkis, et ühel päeval kui emadega maha istus, tuli üks mustanahaline naisterahvas uksele, küsis raskestiarusaadava aktsendiga Hansult, et kas tema on majas peremees? Naisterahvas müüs mingit puhastusvahendit. Aga no müügimehel ja müügimehel on ikka vahe sees. Sest kui meie ikka üritame inimestega nalja teha ja natuke nn. connectida, siis see naine võttis oma puhastusvahendid kohe kotist välja ja hakkas võõrast maja küürima:) (ilma pikema jutu ega selgituseta) Tegi vist nn doordemo:) Hans rääkis et nägi sel päeval vähemalt 8t sellist müügimeest, kes müüsid ajakirju, kes internetiühendust jne. Aga Hansu see ei takista, tema müüb ikka iga päeva kolm neli või viis klienti! Selline on meie OL (organisatsiooni liider).
Teistel läheb ka hästi, Karl-Gustav on juba manageri treeningus, tuleb järgmine aasta tagasi! Küsisin, et mis tal siis juhtus ka see nädal. Lühike vastus: hea attitude oli:) Lihtne poiss!Oh nalja sa ka meie hostperega. Antonio on meie majutaja. Ega me teda eriti ei näe, ainult siis kui tal raha vaja rendi jaoks või midagi muud. Ehk kui me teda näeme, siis hakkab süda kohe puperdama, et mis siis nüüd ta tahab. Ja eelmine nädal ta tuli vaikselt meie juurde, kaval irve peas. Et hei poisid, "halvad uudised" (ta ütleb seda alati läbi muige), et rendi hind tõusis, tahtis kohe raha kätte saada, 500 dollarit. Ok see selleks. Andsime raha ära, sellega hooletu. Järgmisel õhtul tuli samasuguse muigega, "halvad uudised", mul tuleb ema küll ja mul on voodit vaja:) Sellel õhtul me talle voodit ei andud, sest me juba olime põhku pugenud, kuid kui järgmisel õhtul koju tulime, siis oli meile jäetud ainult voodi raam:) Madratsid ja muu jama oli ära võetud. Aga mulle meeldib, kõvadel lippidel magamine ongi vist seljale hea, arstid vist ütlevat nii!:)
Muude ümberkorralduste koha pealt, et Maria, Anu ja Kristin elavad nüüd kolmekesi koos, Anna töötab esialgses piirkonnas üksinda. Seetõttu ei pea nad enam tund aega rattaga tööle väntama vaid müügipiirkond on kõigil palju lähem. Läheb hästi!
Nüüd on suve kõige olulisem periood, tegelikult ongi suve lõpp periood kus inimesed ennast sizzlerile müüvad ja kes palju raha teenivad.
Mina (Tambet), sain oma sizzlerühikud selle nädalaga täis, kuid sizzler pole mul põhieesmärgiks, explosion ikka (ehk siis 1400 ühikut pean oma senimüüdud 2200le juurde lisama) Kõik on võimalik! Mõned poisid müüvad nii palju nädalaga, meil on selleks 4 nädalat.
Uueks nädalaks valmis, uute sündmustega üllatamas järgmisel nädalal,
teie uudisteankur,
Tambet Tallo
Priit Suitslepp ja 12. Stars Kansases
9. nädal oli täis välku, pauku ja tormihoiatusi. Kansase poisid(Jürgen ja Tanel) pidid esmaspäeval töö varem lõpetama, sest raske oli märgata, mis nina ees toimus. Kui aga torm vaibus, ootas meid ees jälle päike ja toredad emad. Sellel nädalal oli ka kaks sünnipäevalist. Voodikaaslased Anni ja Aive said kahel hommikul järjest sünnipäeva tähistada. Jejee. Host family korraldas ka üllatuspeo ja pühapäeval sai veelkord kooki. Mõned hakkavad juba vaikselt koogi nägugi minema. :)
Jürgenil oli taaskord parim nädal ja tema level hakkab juba 300 ühikuni küündima. Tubli töö!
Tanel Karu ja Jürgo kolisid nädala alguses treilerisse. Neil on oma box ja kolm tuba. :) Marek ja Tõnis alustasid tööd uues piirkonnas, nad pidid sõitma tunni igal hommikul ja õhtul, et tööle jõuda. Täna kolisid nad linnale lähemale, et ei peaks nii palju bensiinile kulutama. Nad kolisid Priidu juurde, kes elab metsa sees ja temaga on 9 last. :):) Sealsed teed on kummilõhkujad. Eelmise nädalaga pidi vahetama vendade Suitsleppade peale 10 ratast. Nalja nabani.
Paikest,
Anni
No comments:
Post a Comment